Kas Jeesuse jumalikkus on piibellik?




Küsimus: Kas Jeesuse jumalikkus on piibellik?

Vastus:
Lisaks sellele, mida Jeesus ise enda kohta on öelnud, on ka jüngrid Tema jumalikkust tunnistanud. Nad väitsid, et Jeesusel on õigus patte andeks anda – mida saab teha ainult Jumal, sest pattu tehes eksitakse Jumala vastu (Ap 5:31; Ko 3:13; vrdl L 130:4; Jr 31:34). Viimasega on lähedalt seotud kirjakoht, milles Jeesuse kohta öeldakse, et Ta “tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle” (2Ti 4:1). Toomas pöördus Jeesuse poole: “Minu Issand ja minu Jumal!" (Jh 20:28). Paulus nimetab Jeesust “suureks Jumalaks ja meie Päästjaks” (Ti 2:13) ja osutab, et enne lihakssaamist oli Jeesusel “Jumala kuju” (Fi 2:5-8). Heebrea kirja autor ütleb Jeesuse kohta, et “Sinu troon, Jumal, seisab igavesest ajast igavesti” (Hb 1:8). Johannes ütleb, et “Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal” (Jh 1:1). Pühakirjanäiteid, kus räägitakse Jeesuse jumalikkusest, on mitu korda rohkem (vt Ilm 1:17; 2:8; 22:13); 1Ko 10:4; 1Pe 2:6-8; vrdl L 18:2; 95:1; 1Pe 5:4; Hb 13:20), aga ka ühest piisab, näitamaks, et jüngrid pidasid Jeesust Jumalaks.

Jeesust on kutsutud nimedega, mida kasutatakse Vanas Testamendis Jahve (mis on Jumala ametlik nimi) kohta. Vana Testamendi tiitlit Lunastaja (L 130:7; Hos 13:14) kasutatakse Uues Testamendis Jeesuse kohta (Ti 2:13; Ilm 5:9). Jeesust kutsutakse Immanueliks (“Jumal on meiega” Mt 1). Sak 12:10 ütleb Jahve enda kohta, et “nad vaatavad sellele, kelle nad läbi pistsid”. Uues Testamendis käib see Jeesuse ristilöömise kohta (Jh 19:37; Ilm 1:7). Kui see on Jahve, kes on läbi pistetud ja kellele vaadatakse, siis on Jeesus Jahve. Fi 2:10-11 tõlgendab Paulus, et Jes 45:22-23 käib Jeesuse kohta. Lisaks, Jeesuse nime kasutatakse kõrvuti Jahvega palves “Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt” (Gl 1:3; Ef 1:2). Kui Jeesus poleks Jumal, oleks see jumalateotus. Jeesuse nime kasutatakse koos Jahvega ka Jeesuse ristimiskäsus: “Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse” (Mt 28:19, vt ka 2Ko 13:14).

Jeesusele on omistatud tegusid, mida saab teha ainult Jumal. Jeesus mitte ainult et äratas surnuid üles (Jh 5:21; 11:38-44), andis andeks patte (Ap 5:31; 13:38), Tema on loonud ja hoiab liikumises universumi (Jh 1:3; Ko 1:16-17)! See on veelgi vägevam, kui mõelda, et Jahve on öelnud, et Tema on kõik üksinda teinud (Js 44:24). Jeesusel on omadusi, mis saavad olla ainult Jumalal: Ta on igavene (Jh 8:58); kõikjalviibiv (Mt 18:20; 28:20), kõiketeadev (Mt 16:21); kõikvõimas (Jh 11:38-44).

Üks asi on väita, et ollakse Jumal, või petta kedagi seda uskuma, hoopis teine asi seda tegelikult tõestada. Jeesus tegi oma jumalikkuse tõestuseks mitmeid imesid ja koguni tõusis surnuist üles. Jeesuse tehtud imedest võib nimetada vee muutmist veiniks (Jh 2:7); vee peal kõndimist (Mt 14:25), materiaalsete esemete mitmekordistamist (Jh 6:11), pimeda tegemist nägijaks (Jh 9:7), halvatu tervendamist (Mk 2:3) ja inimeste ülesäratamist surnuist (Jh 11:43-44; Lk 7:11-15; Mk 5:35). Pealegi tõusis Jeesus ise surnuist üles. Rääkimata niinimetatud hääbuvatest ja taaskehastuvatest paganliku mütoloogia jumalatest, ei esine üheski teises religioonis tõsiseltvõetavat väidet ülestõusmisest – ega ole ühelgi muul väitel nii palju pühakirjaväliseid tõendeid. Dr Gary Habermase järgi on teada vähemalt kaksteist ajaloolist fakti, mida tunnustavad isegi mittekristlastest kriitilised õpetlased:

1. Jeesus suri ristil.
2. Ta maeti.
3. Tema surm tekitas jüngrites meeleheidet ja lootusetust.
4. Jeesuse haud leiti (või väideti, et leiti) mõne päeva pärast tühjana.
5. Jüngrid uskusid, et ülestõusnud Jeesus ilmutas end neile.
6. Sellest peale said kahtlejatest kindlameelsed usklikud.
7. See sõnum oli algkoguduse kuulutuse sisuks.
8. Seda sõnumit kuulutati Jeruusalemmas.
9. Selle kuulutuse tulemusena sündis kogudus ja hakkas kasvama.
10. Ülestõusmispäevast – pühapäevast - sai hingamispäeva (laupäeva) asemel peamine jumalateenistuse pidamise päev.
11. Isegi skeptik Jaakobus pöördus, kui uskus, et nägi ülestõusnud Jeesust.
12. Kristluse vaenlane Paulus pöördus kogemuse ajel, milleks oli talle ülestõusnud Jeesuse ilmumine.

Isegi kui keegi peaks selle loetelu vaidlustamagi, piisab üksikutestki tõenditest, et ülestõusmist kinnitada ja kuulutada evangeeliumi Jeesuse surmast, matmisest, ülestõusmisest ja ilmumisest (1Ko 15:1-15). Samal ajal, kui võib olla mõningaid teooriaid, mis püüavad ära seletada üht või kaht ülaltoodud fakti, seletab neid kõiki ainult ülestõusmine. Kriitikud ei kahtle jüngrite väites, et nad nägid ülestõusnud Jeesust. Ei valed ega hallutsinatsioonid muudaks inimesi nii, nagu tegi ülestõusmine. Esiteks, mida nad selleks saanuksid? Kristlus ei olnud populaarne ja päris kindlasti ei toonud see inimestele midagi sisse. Teiseks, valetajatest ei saa kuigi häid märtreid. Jüngrite valmidusele surra oma usu eest hirmsat surma pole paremat selgitust kui ülestõusmine. Jah, paljud inimesed surevad valede eest, mida nad peavad tõeks, aga mitte keegi ei lähe surma selle eest, millest teab, et see pole tõsi.

Kokkuvõtteks: Jeesus kinnitas, et Ta on Jahve, et Ta on Jumal (mitte lihtsalt “mingi jumalus” – aga Tõeline Jumal), Tema jüngrid (juudid, keda oleks võinud hirmutada süüdistus ebajumalateenimises) uskusid Teda ja suhtusid Temasse kui Jumalasse. Jeesus tõestas oma jumalikkust imede läbi, mille hulka kuulus ka maailma muutev ülestõusmine. Ükski muu hüpotees ei saa neid fakte teisiti tõlgendada.



Tagasi eestikeelsele kodulehele



Kas Jeesuse jumalikkus on piibellik?