Mida öeldakse Piiblis dinosauruste kohta? Kas Piiblis on dinosaurustest juttu?




Küsimus: Mida öeldakse Piiblis dinosauruste kohta? Kas Piiblis on dinosaurustest juttu?

Vastus:
Dinosauruste teema Piiblis on osa põhjalikumast kristlikus kogukonnas käimasolevast vaidlusest Maa vanuse üle, loomisloo õige tõlgenduse üle ja kuidas tõlgendada füüsilisi tõendeid, mida kõikjal enda ümber leiame. Need, kes usuvad Maa suuremasse vanusesse, on päri, et Piiblis ei nimetata dinosauruseid, sest nende paradigma järgi surid dinosaurused välja miljoneid aastaid enne seda, kui esimene inimene maa pinnale astus. Piibli kirja pannud inimesed ei saanud näha elavaid dinosauruseid.

Need, kes peavad maakera vanuse poolest nooremaks, usuvad, et Piiblis mainitakse dinosauruseid, ehkki sõna “dinosaurus” otseselt ei kasutata. Selle asemel kasutatakse heebreakeelset sõna tanniyn. Tanniyn tõlgitakse erinevalt, kord on see “merekoletis”, mõnikord “madu”. Kõige sagedamini tõlgitakse see “loheks”. Tanniyn paistab olevat olnud mingit liiki hiigelroomaja. Neid olendeid nimetatakse Vanas Testamendis peaaegu kolmkümmend korda ja neid leidub nii maal kui vees.

Peale selle, et neid hiigelroomajaid nimetatakse Vanas Testamendis ligikaudu kolmekümnel korral, kirjeldatakse Piiblis mõnda olendit selliselt, et osa õpetlasi arvab, et kirjeldatud on dinosauruseid. Peemot öeldakse olevat üks vägevaim Jumala loodud olend, kelle saba nagu seedritüvi, reite kõõlused otsekui põimitud. Ta luud on nagu vaskputked, ta kondid otsekui raudtalad (Ii 40:15jj). Mõned õpetlased on üritanud peemotit samastada elevandi või jõehobuga. Teised juhivad tähelepanu, et elevandil ja jõehobul on kõhetud sabad, mida ei saa kuidagi seedripuuga kõrvutada. Teiselt poolt olid brahhiosauruse ja diplodokuse sarnastel dinosaurustel tohutusuured sabad, mida võib hästi seedripuuga kõrvutada.

Peaaegu kõik antiiktsivilisatsioonid on kujutanud kunstis hiiglaslikke sisalikulaadseid olendeid. Kaljujoonised ja isegi Põhja-Ameerikast leitud väiksed savikujukesed meenutavad tänapäevaseid dinosaurusekirjeldusi. Lõuna-Ameerika kivinikerdustel kujutatakse mehi ratsutamas diplodokuse sarnastel olevustel, samuti on olendeid, kes on hämmastavalt sarnased tritseeratopsi, pterodaktüli ja türannosaurus-rexiga. Rooma mosaiigid, Maia keraamika ja Babüloonia linnamüürid tunnistavad nende olendite kultuurideülesest ja geograafiliste piirideta lummusest inimeste silmis. Tõsielulised jutustused, nagu Marco Polo Il Milione, segunevad muinasjuttudega peidetud aardeid valvavatest koletistest. Tänapäevalgi esineb sääraste olendite nägemisest teateid, ehkki enamasti suhtutakse neisse suure skepsisega.

Lisaks märkimisväärsele hulgale inimtegevusega seotud ja ajaloolistele tõenditele dinosauruste ja inimeste kooseksisteerimisest, on teisigi tõendeid, nagu Põhja-Ameerikas ja Kesk-Aasia lääneosas dinosauruste ja inimeste koos leitud kivistunud jalajäljed.

Niisiis, kas Piiblis on juttu dinosaurustest? Teema pole kaugeltki lõpetatud. See sõltub sellest, kuidas olemasolevaid tõendeid tõlgendada ja kuidas näha maailma enese ümber. Käesoleva lehe GotQuestions.org autorid usuvad maakera nooremat vanust ja seda, et dinosaurused ja inimesed on eksisteerinud koos. Meie usume, et dinosaurused surid välja kunagi pärast veeuputust suurte keskkonnamuutuste ja inimeste väsimatu küttimise tagajärjel.



Tagasi eestikeelsele kodulehele



Mida öeldakse Piiblis dinosauruste kohta? Kas Piiblis on dinosaurustest juttu?