Kas naised võiksid pastori või jutlustajana teenida? Mida öeldakse Piiblis naiste teenimise kohta vaimuliku ametis?




Küsimus: Kas naised võiksid pastori või jutlustajana teenida? Mida öeldakse Piiblis naiste teenimise kohta vaimuliku ametis?

Vastus:
Vaevalt, et on teemat, mille üle tänapäeval kirikuringkondades rohkem vaieldaks kui naiste vaimulik teenistus. Sellest tulenevalt ei tohiks seda küsimust käsitleda meeste ja naiste vastandamise seisukohast. On naisi, kes arvavad, et naised ei peaks pastorina teenima ja et Piiblis seatakse naistele vaimulikus töös piirangud, ja on mehi, kelle arvates naised võivad olla pastoriametis ja et naistele pole vaimulikuks tegevuseks mingeid piiranguid seatud. Küsimus pole soolises ebavõrdsuses ega diskrimineerimises. Küsimus on Piibli tõlgendamises.

1Tm 2:11-12 öeldakse: “Naine õppigu vaikselt täielikus alistumises; ma ei luba naisel õpetada ega mehe üle valitseda, vaid ta olgu vaikne.” Jumal määrab naistele ja meestele kirikus erineva rolli. See tuleneb sellest, kuidas inimsugu loodi (1Tim 2:13), ja sellest, kuidas patt maailma tuli (1Tm 2:14). Apostel Pauluse läkituse põhjal piirab Jumal naiste vaimulikku tegutsemist meeste õpetajana. See ei võimalda naistel töötada pastorina, mille alla käib ka jutlustamine, õpetamine ja vaimulikult ülema positsiooni omamine meest suhtes.

Sellele seisukohale on mitmeid vastuväiteid. Levinuim on see, et Paulus keelab naistel õpetamise, kuna esimesel sajandil olid naised reeglina hariduseta. Ometi ei ole 1Tm 2:11-14 juttu hariduslikust staatusest. Kui õpetajaks saamise tingimuseks olnuks haridus, poleks enamik Jeesuse jüngreid sellele tingimusele vastanud. Teine levinud vastuväide on see, et Paulus keelas ainult Efesose naisi õpetamast (1Tm oli kirjutatud Timoteosele, kes oli Efesose koguduse õpetaja). Efesose linn oli tuntud kreeka-rooma ebajumalanna Artemisele pühendatud templi poolest. Artemisele pühendatud jumalateenistusi viisid läbi naised. Siiski pole 1Tm kuskil Artemist mainitud, ega nimeta ka Paulus 1Tm 2:11-12 Artemise kummardamist piirangu põhjusena.

Kolmas tavaline vastuväide on , et Paulus räägib oma läkituses abikaasadest, mitte meestest ja naistest üldiselt. 1Tm 2:11-14 kasutatud kreekakeelsed sõnad võivad viidata abikaasadele. Ometi on nende sõnade põhitähenduseks mehed ja naised. Pealegi kasutatakse neidsamu kreeka sõnu salmides 8-10. Kas peavad siis üksnes abielumehed palvetama, tõstes üles pühad käed ilma viha ja kahtlemiseta (s 8)? Kas peavad ainult abielunaised kombekalt rõivastuma, ehtima end heade tegudega ja Jumalat kummardama (s 9-10)? Mõistagi mitte. Salmides 8-10 on juttu meestest ja naistest üldiselt, mitte ainult abikaasadest. Kontekstis ei ole midagi, mis lubaks arvata, et 11-14 käib ainult abikaasade kohta.

Ühe sagedase vastuväitena siinsele tõlgendusele naiste sobimatusest pastori või jutlustaja ametisse tuuakse näiteks Mirjam, Deboora, Hulda, Priskilla, Foibe, kes täitsid Piiblis juhi rolli. Selle vastuväite juures jäetakse tähele panemata mõned olulised asjaolud. Mis puudutab Deboorat, siis oli ta ainus naissoost kohtunik 13 meessoost kohtuniku hulgas. Hulda puhul peab ütlema, et ta oli ainus naissoost prohvet Piiblis nimetatud mitme tosina meesoost prohveti hulgas. Mirjam oli juhtimisega seotud seeläbi, et ta oli Moosese ja Aaroni õde. Kuningate ajastust on kaks kõige prominentsemat naist Iisebel ja Atalja – keda mitte kuidagi ei saa jumalakartlikeks juhtideks pidada.

Ap 18 esitatakse Priskillat ja Akvilat kui ustavaid Jeesuse kuulutajaid. Esimesena nimetatakse Priskilla nime, nagu osutades, et ta on kuulutamisel silmapaistvam kui tema abikaasa. Siiski ei kirjeldata Priskillat kusagil rohkem osalemas kuulutustöös, mis oleks vastuolus 1Tm 2:11-14. Priskilla ja Akvila tõid Apollose oma koju ja õpetasid teda, seletades talle põhjalikumalt Jumalasõna (Ap 18:26).

Isegi kui Foibet peetakse Ro 16:1 enamaks kui lihtsalt teenijaks, ei tähenda see veel, et Foibet oleks peetud kirikus õpetajaks. “Suuteline õpetama” öeldakse just koguduse juhtide, mitte niivõrd abiliste kõlblikkuse kohta (1Tm 3:1-13; Tm1:6-9). Koguduse vanemat ja juhti kirjeldatakse kui “ühenaisemeest”, “kelle lapsed elavad kuulekuses” ja kes on väärt usaldust ja austust. Ühtlasi on 1Tm 3:1-13 ja Ti 1:6-9 koguduse vanemate ja juhtide kohta kreekakeelses algtekstis kasutatud ainult meesoost asesõnu.

1Ti 2:11-14 tehakse täiesti selgeks ka põhjus. 13.salm algab sõnaga “sest” ja toob ära põhjenduse Pauluse 11. ja 12. salmi sõnadele. Miks ei peaks naised mehi õpetama ega juhtima? “Sest Aadam loodi enne, seejärel Eeva. Ka ei petetud Aadamat, vaid naine peteti ära ja ta sattus üleastumisse.” See ongi põhjus. Jumal lõi esimesena Aadama ja siis Eeva Aadamale abiliseks. Loomisloo järjekord kajastub üleilmselt nii perekonnas (Ef 5:22-33) kui ka kirikus. Seegi, et Eevat peteti, on põhjenduseks, miks naised ei sobi pastoriks ega mehi juhtima. See paneb osasid inimesi mõtlema, et naised on kergemini petetavad ega sobi seepärast teisi õpetama. See seisukoht on vaieldav… kui naised on kergemini petetavad, kuidas siis saab neil lubada õpetada lapsi (kes on kergesti petetavad) ja teisi naisi (kes on oletatavasti veel kergemini petetavad)? Pühakirjas ei taheta mitte seda öelda. Naised ei peaks õpetama ega olema vaimulikeks juhtideks, kuna Eeva lasi end petta. Selle tõttu andis Jumal peamise juhtimise kirikus meestele.

Naised paistavad silma külalislahkuse, halastuse ja abivalmiduse andidega. Suur osa kiriku kuulutustööst sõltub naistest. Naistel pole keelatud kirikus avalikult palvetada ega prohveteerida (1Ko 11-5), vaid lihtsalt meeste vaimulikuks juhiks olla. Mitte kusagil Piiblis ei keelata naisi teenida Püha Vaimu armuandidega (1Ko 11-5). Naised on samamoodi nagu mehed kutsutud teisi teenima, Vaimu vilju näitama (Gl 5:22-23), eksinutele evangeeliumi kuulutama (Mt 28:18-20; 1Pe 3:15).

Jumal on määranud nii, et kirikus teeniksid vaimulike juhtidena ainult mehed. See ei ole nii mitte sel põhjusel, et mehed oleksid tingimata paremad õpetajad ja juhid või et naised oleksid alaväärtuslikud ja rumalamad (nii see ei ole). Jumal on lihtsalt koguduseelu niimoodi korraldanud. Mehed peavad vaimuliku juhtimisega – oma elu ja sõnadega – eeskuju näitama. Naised peavad võtma vähem vastutava rolli. Naisi innustatakse teisi naisi õpetama (Ti 2:3-5). Piiblis ei keelata naisi ka lapsi õpetamast. Ainus tegevus, mida keelatakse, on meeste õpetamine ja vaimulik juhtimine. Loogiliselt võttes hõlmab see ka naiste teenimist pastoritena/ jutlustajatena. See ei tee naisi mingil viisil vähem oluliseks, vaid kutsub neid teenima vastavalt Jumalalt saadud andidele.



Tagasi eestikeelsele kodulehele



Kas naised võiksid pastori või jutlustajana teenida? Mida öeldakse Piiblis naiste teenimise kohta vaimuliku ametis?