Sokre
Fãagrã sor yaa bõe?
Leokre
Kom n tar foom bɩ? Ka yĩngã kom ye, bũmb a to kom n tar foom f vɩɩmã pʋg bɩ? Bũmb nĩng n be fo sũ-zũlengã pʋgẽ tɩ bũmb baa ye ka tõe n yiis-a ratemã bɩ? Sãn yaa woto, a Zezi la sorã! A Zezi yeela bãmb ya, “Mam yaa bur sen kõt vɩɩm. Ned ning sen wat mam nengẽ, kom kõ le yõk-a abada ye, la ned ning sen teed maam, koyũud kõn yõk yẽnda abada ye.” (Zã 6:35).
Fo yamã yuusdamẽ bɩ? Fo baoda sor wal yiib zĩig fo vɩɩmã pʋg n ka ne-a bɩ? Yaa wa ned n kiis fo bugmã tɩ fo ka ne a widigrã zĩig bɩ? Sãn yaa woto, yaa Zezi la sorã! A Zezi le goma ne bãmb n yeele, “Mam yaa dũniyã vẽenem. Ned ning sen tũud maam kõn kẽn lik pʋgẽ ye, la a na paam vɩɩm vẽenem.” (Zã 8:12).
Fo gesame n mik tɩ yaa b paga foom f vɩɩmã pʋg bɩ? Fo mak rig-nõe ʋwsg n mik tɩ bũmb nĩng sen be rig-nõorã poorã yaa vɩʋg la bũmb sen ka tar võor bɩ? Fo baoda zĩig fo sen na n tũ n kẽ n bãng fo vɩɩmã sen sɛgd n yɩ a soab bɩ? Sãn mik tɩ yaa a woto, a Zezi yaa sore! A Zezi yeelame yaa, “Mam yaa yãngr nõore. Ned sãn tũ kẽ no-kãnga, a na paam fãagre, la yẽ na n kẽedame la a yit n paamd dɩɩbo.” (Zã 10:9).
Nebã fãa zoet n basda foom wakat fãa bɩ? Fo lagem-n-taarã ne neb a taabã yaa wa tɩɩg sen ka womd biis bɩ? Yaa wa ned baodame n dat belg foom n dɩ bɩ? Sãn yaa a woto, a Zezi la sorã! A Zezi yeelame tɩ, “Mam yaa pe-kɩɩm-sõngo. Pe-kɩɩm-sõng kõta vɩɩm a piisã yĩnga. Mam yaa pe-kɩɩm-sõngo. Mam miimam piisã, la bãmb mii maam.” (Zã 10:11, 14).
Fo sokda fo mẽngã bõe n be ɩv-kãngã poor bɩ? Fo yaame tɩɩɩvmd f vɩɩmã bũmb sen sãamd wal tẽngẽ-piisem sen kẽed yĩng bɩ? Fo mi n sãmda wala vɩɩmã tara võor bɩ? Fo rat n ɩɩvmda fo kũuma poor bɩ? Sãn yaa rẽ bɩ f bãng t’a Zezi la sorã! AZezi yeela yẽnda yaa, “Mam yaa vʋʋgr la ɩɩvm. Nend ning sen tẽed maam baa yẽ sãn ki, a na paam ɩɩvm. La ned ning fãa sen ɩv n tẽed maam, a kõ ki abada ye.” (Zã 11:25-26).
Sorã be yɛ? Sɩdã be yɛ? Vɩɩmã be yɛ? A Zezi yeela yẽnda yaa, “Mam yaa sore, la sɩda la vɩɩm. Ne ka tõe n ta m Ba nengẽ , a sãn ka mam maasem yĩngye.”(Zã 14:6).
Kom ning sen tara foomã yaa sɩɩgã pʋgẽ kom, la yaa a Zezi bal n tõe n yiis fo komã. Yaa Zezi bal n tõe n dig likã. A Zezi la kuileng nĩng sen tõe n pak naarãɩɩvm sorã. A Zezi yaa zoa la pekɩm nĩng fo sen da baodã. A Zezi yaa vɩɩm-kãngã— ne vɩɩm ning sen wata wã soaba. A Zezi yaa fãagrã sore!
Bũmb nĩng sen kɩta tɩ komã tar fooma, bũmb ning sen kɩta tɩ fo menem n be likã pʋgẽ wã, bũmb nĩng sen kɩt tɩ for ka tõe n yãnd vɩɩmã yõodã yaa fo sen weleg ne Wẽnnaamã. Wẽnnaam sebrã yeelame tɩ tõnd fãa beega ne Wẽnnaam, n zãag ne bãmba (Koɛɛg soaba 7:20; Rom dãmba 3:23).Koɛɛg soaba vɩʋg nĩng sen be fo sũurẽ wã yaa Wẽnnaam sen kaalmã fo vɩɩmã pʋgẽ wã yĩnga. B nana tõnd d sen na paam lagm-n-taar ne Wẽnnaam yĩnga. Tõnd yel-wẽna yĩnga, welga tõnd ne bãmbã. Sen yɩɩd fãa, tõnd yel-wẽna na kɩtame tɩ tõnd zãag ne Wẽnnaam hal wakat sen ka sɛtã pʋga, vɩɩm-kãngã pʋga ne vɩɩm nĩng sen wata wã pʋga(Rom dãmba 6:23; Zã 3:36).
Yel-kãng tɩɩm yaa bõe? A Zezi yaa sore! A Zezi reega tõnd yel-wẽnã n tʋke (2 Corinthians 5:21). A Zezi reega tõnd zĩig n ki (Rom dãmba 5:8), n deeg sɩbgr nĩng tõnd sen sɛgd n deegã. Rasem a tãab loogr poore, a Zezi vʋʋgame, n wilig Bãmb tõogrã yel-wẽnã ne kũumã zugu(Rom dãmba 6:4-5). Yaa bõe n kɩt t’a maan woto? A Zezi meng leoka sokrã: “Nõnglem ka be sen yɩɩd woto, tɩ ned sak kũum a zo-rãmb yĩnga.”(Zã 15:13). A Zezi kiimẽ hãnde tõnd na vɩɩmde. Tond sãn n dɩk d tẽebã n tik a Zezi, n tẽed t’a kũumã yaa tõnd yel-wẽnã yaod yĩnga, tõnd yel-wẽna fãa paamda sugr kũuni tɩ b n yẽes a zãng fas. Tõond sɩɩgã komã na n loogame. Tõnd bugmã na n le widame. Tõnd vɩɩmã na n le paama võore. Tõnd na n bãnga tõnd zoa hakik la d pe-kɩɩm sõngã. Tõnd na n bãgame tɩ d na n paama vɩɩm senka sɛtã d kũumã poore—vɩɩm paalg sen ka sɛta Arzãna pʋgẽ ne a Zezi!
“Bala Wẽnnam nõnga dũniyã, hal wʋsgo, tɩ b kõ b biig sen ka to, tɩ ned ning fãa sen tẽed bãmb kõn sãam ye, la a na paam vɩɩm sen kõn sɛ” (Zã 3:16).
Fo sen karm bũmb nĩng ka wã kɩtame tɩ yãk yam n dat n deeg a Zezi bɩ? Sãn n yaa woto, bɩ f tõk “Mam deega a Kirist rũnda” wã butõ tẽngr ka.
English
Fãagrã sor yaa bõe?