Küsimus
Kuidas Piiblis Kolmainsust käsitletakse?
Vastus
Kõige raskem Kolmainsuse kristliku käsitlemise juures on see, et seda on keeruline seletada. Kolmainsuse ideed on igal inimesel raske lõpuni mõista, liiati siis veel seletada. Jumal on lõputult suurem kui meie, seepärast ei saa me lootagi, et teda lõpuni mõistaksime. Piiblis õpetatakse, et Isa on Jumal, et Jeesus on Jumal ja et Püha Vaim on Jumal. Piiblis õpetatakse sedagi, et on ainult üks Jumala. Kui me ka mõistame mõningaid fakte Kolmainsuse eri isikute omavahelistest suhetest, on see inimmõistusele kokkuvõttes mõistetamatu. Ometi ei tähenda see, et see poleks õige või ei põhineks Piibli õpetusele.
Pidage seda teemat uurides meeles, et sõna “kolmainsus” pühakirjas ei kasutata. Seda mõistet kasutatakse, et kirjeldada Jumala kolmsust, tõsiasja, et on kolm koos eksisteerivat ja samal ajal igavikulist isikut, kes üheskoos ongi Jumal. See ei tähenda sugugi, et oleks kolm Jumalat. Kolmainsus on üks Jumal, kes koosneb kolmest isikust. Sõna “kolmainsus” kasutamises pole midagi ebaõiget, kuigi seda sõna ennast Piiblis ei leidu. Lühem on öelda “kolmainsus” kui öelda “kolm koos eksisteerivat, samal ajal igavikulist isikut, kes üheskoos on Jumal”. Kui see on sinu jaoks probleem, mõtle seda, et Piiblis ei kasutata ka sõna “vanaisa”. Ometi me teame, et Piiblis olid vanaisad. Aabraham oli Jaakobi vanaisa. Ära siis klammerdu sõna enese külge. Oluline on see, et mõiste Kolmainsus sisu on pühakirjas kirjeldatud. Sissejuhatuse järel vaatleme nüüd Kolmainsust puudutavaid piiblisalme.
1) On üksainus Jumal: 5Mo 6:4; 1Ko 8:4; Gl 3:20; 1Tim 2:5.
2) Kolmainsus koosneb kolmest isikust: 1Mo 1:1; 1:26; 3:22; 11:7; Js 6:8; 48:16; 61:1; Mt 3:16-17; Mt 28:19; 2Ko 13:14. Vana Testamendi kirjakohtade analüüsimisel on abiks heebrea keele oskus. 1Mo 1:1 kasutatakse nimisõna “Elohim” mitmuses. 1Mo 1:26; 3:22; 11:7 ja Js 6:8 kasutatakse asesõna “meie”. See, et mitmuses “Elohim” ja “meie” osutavad rohkem kui kahele isikule, on väljaspool kahtlust. Eesti keeles eristatakse ainsust ja mitmust. Heebrea keeles eristatakse kolme vormi: ainsust, duaalsust ja mitmust. Duaalsust kasutatakse ainult kahe isiku kohta. Heebrea keeles kasutatakse duaalsust asjade kohta, mis on paaris, nagu silmad, kõrvad ja käed. Sõna “Elohim” ja “meie” on mitmuses – rohkem kui kaks – ja peavad seega osutama kolmele või enamale (Isa, Poeg ja Püha Vaim).
Js 48:16 ja 61:1 räägib Poeg, osutades Isale ja Pühale Vaimule. Võrdle omavahel kirjakohti Js 61:1 ja Lk 4:14-19, et näha, et kõnelejaks on Poeg. Mt 3:6-17 kirjeldatakse Jeesuse ristimist. Siinjuures laskub Jumal Püha Vaimuna Poja peale, samal kui Isa Taevas ütleb, et Tal on Pojast hea meel. Kirjakohtadest Mt 28:19 ja 2Ko 13:13 nähtub Kolmainsuse kolm eraldi isikut.
3) Mitmetes kirjakohtades eristatakse üksteisest Kolmainsuse kolme isikut: Vanas Testamendis “ISSANDAT” eristatakse “Issandast” (1Mo 19:24; Ho 1:4). “ISSANDAL” on “Poeg” (L 2:7; Õp 30:2-4). Vaimu eristatakse “ISSANDAST” (4Mo 27:18) ja “Jumalast” (L 51:10-12). Poega Jumalat eristatakse Jumal Isast (L 45:6-7; Hb 1:8-9). Uues Testamendis, Jh 14:16-17 räägib Jeesus, et palub Isal saata Lohutaja, Püha Vaim. See näitab, et Jeesus ei pidanud ennast Isaks ega Pühaks Vaimuks. Mõelgem ka kõigist teistest kordadest evangeeliumides, kus Jeesus kõneleb Isaga. Rääkis Ta enesega? Ei. Ta rääkis Kolmainsuse teise isikuga – Isaga.
4) Kolmainsuse iga isik on Jumal: Isa on Jumal: Jh 6:27; Ro 1:7; 1Pe 1:2. Poeg on Jumal: Jh 1:1, 14; Ro 9:5; Kl 2:9; Hb 1:8; 1Jh 5:20. Püha Vaim on Jumal: Ap 5:3-4; 1Ko 3:16 (Tema, kes asub teie sisse, on Püha Vaim – Ro 8:9; Jh 14:16-17; Ap 2:1-4).
5) Kolmainsuse subordinatsioon: Pühakirja järgi allub Püha Vaim Isale ja Pojale, Poeg allub Isale. See on sisemine suhe, ega kõiguta ühegi kolmainuisiku jumalikkust. See on valdkond, mida meie piiratud mõistus igavese/piiritu Jumala puhul ei saagi mõista. Poja kohta vaata: Lk 22:42; Jh 5:36; Jh 20:21; 1Jh 4:14. Püha Vaimu kohta vaata: Jh 14:16; 14:26; 15:26; 16:7 ja eriti Jh 16:13-14.
6) Kolmainsuse isikute ülesanded: Isa on kõige allikas ja looja: 1) universumi (1Ko 8:6; Ilm 4:11); 2) jumaliku ilmutuse (Ilm 1:1); 3) lunastuse (Jh 3:16-17) ja 4) Jeesuse inimlike tegude (Jh 5:17; 14:10). Isa on kõige selle algataja.
Poeg on esindaja, kelle kaudu Isa teeb järgmisi tegusid: 1) universumi loomine ja korrashoidmine (1Ko 8:6; Jh 1:3; Kl 1:16-17); 2) jumalik ilmutus (Jh 1:1; Mt 11:27; Jh 16:12-15; Ilm 1:1) ja 3) lunastus (2Ko 5:19; Mt 1:21; Jh 4:42). Isa teeb kõiki neid asju Poja läbi, kes tegutseb Tema esindajana.
Isa teeb Püha Vaimu läbi järgmisi tegusid: 1) universumi loomine ja korrashoidmine (1Mo 1:2; Ii 26:13; L 104:30); 2) jumalik ilmutus (Jh 16:12-15; Ef 3:5; 2Pe 1:21); 3) lunastus (Jh 3:6; Ti 3:5; 1Pe 1:2); ja 4) Jeesuse teod (Js 61:1; Ap 10:38). Seega, Isa teeb kõiki neid asju Püha Vaimu väega.
Ükski tavalistest illustratsioonidest pole päris täpne Kolmainsuse kirjeldus. Kuigi munakoor, -valge ja –rebu on kõik osa munast, ei saa me neid kokku segades tulemuseks muna. Isa, Poeg ja Püha Vaim on kõik osa Jumalast, neist igaüks on Jumal. Vee võrdluspilt on mõnevõrra parem, aga seegi ei kirjelda Kolmainsust päris täpselt. Vedelik, aur ja jää on vee kolm olekut. Isa, Poeg ja Püha Vaim ei ole Jumala olekud, nad igaüks ongi Jumal. Seega, isegi kui need illustratsioonid annavad meile pildi Kolmainsusest, pole see pilt täielikult korrektne. Igavest Jumalat ei saa kirjeldada piiratud illustratsiooniga. Selle asemel, et keskenduda Kolmainsusele, püüa keskenduda tõsiasjale, et Jumal on palju vägevam ja lõputult kõrgem olend kui meie. “Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Ei suudeta uurida tema kohtumõistmisi ega jälgida tema teed! Sest kes on ära tundnud Issanda meele? Või kes on olnud talle nõuandjaks?” (Ro 11:33-34).
English
Kuidas Piiblis Kolmainsust käsitletakse?
