Küsimus
Kas Jumal on olemas? Kas Jumala olemasolu kohta on tõendeid?
Vastus
Kas Jumal on olemas? Huvitav, et seda nii ägedalt arutatakse. Viimatiste uurimuste põhjal usub maailmas üle 90% inimestest Jumala või mingi kõrgema võimu olemasolu. Miskipärast oodatakse neilt, kes usuvad Jumala olemasolu, et nad tõestaksid, et Ta tõepoolest eksisteerib. Minu arvates peaks see olema vastupidi.
Aga Jumala olemasolu ei saa tõestada ega ümber lükata. Piiblis öeldakse koguni, et me peame lihtsalt uskuma, et Jumal eksisteerib: “Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad” (Hb 11:6). Kui Jumal tahaks, võiks Ta lihtsalt ilmuda ja kogu maailmale tõestada, et Ta on olemas. Aga kui Ta seda teeks, poleks usku vaja. “Jeesus ütles talle: "Kas sa usud seepärast, et sa oled mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad" (Jh 20:29).
See ei tähenda siiski, nagu poleks Jumala olemasolu kohta tõendeid. Piiblis öeldakse: “Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd. Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust. Ei ole see kõne ega sõnad, mille hääl ei kostaks. Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna” (L 19:2-5). Vaadates tähti taevas, hoomates maailmaruumi otsatust, pannes tähele looduse imesid, imetledes loojuvat päikest – kõigis neis võime näha märki Loojast. Kui sellest ei piisa, on Jumala tõestus meie oma südames. Koguja 3:11 öeldakse: “Ta on nende südamesse pannud ka igaviku… “ Meie südames on miski, mis tunneb, et ka pärast elu ja teispool seda maailma on midagi. Meie võime seda teadmist mõistuslikult eitada, aga see ei tee Jumala kohalolekut olematuks. Piiblis hoiatatakse, et sellest hoolimata leidub neid, kes Jumalat eitavad: “ Meeletu ütleb oma südames: "Jumalat ei ole!"” (L 14:1). Kui üle 98% kõigist kultuuridest, kõigist tsivilisatsioonidest, kõikidelt mandritelt pärit inimesi on ajaloo jooksul uskunud ja usuvad mingi Jumala olemasolu – peab ju ometi olema keegi (või miski), kes seda usku põhjustab.
Lisaks Jumala olemasolu piibellikele argumentidele on olemas ka loogilised argumendid. Esiteks, ontoloogiline argument. Kõige levinum ontoloogiline argument kasutab Jumala olemasolu tõestamiseks Jumala mõistet. See algab Jumala definitsiooniga, “kellest vägevamat pole olemas.” Siis filosofeeritakse selle üle, et olemas olla on vägevam, kui mitte olemas olla, ja seepärast peab kõige vägevam kujuteldav olevus olemas olema. Kui Jumalat ei oleks olemas, poleks ta kõige vägevam – mis oleks vastuolus Jumala enda definitsiooniga. Teine on teleoloogiline argument. Teleoloogiline argument ütleb, et kuna universum on nii imetlusväärse kujundusega, peab sellel olema olnud jumalik kujundaja. Näiteks, kui maakera oleks tuhatkond kilomeetrit Päikesest kaugemal või talle lähemal, poleks siin selline elu nagu praegu võimalik. Kui meie atmosfääri koostis oleks mõne protsendi jagu erinev, hukkuksid maakeral kõik elusolendid. Tõenäosus ühe valgumolekuli juhuslikuks moodustumiseks on 10243 (mis on 10 kahesaja neljakümne kolme nulliga). Üks rakk sisaldab miljoneid valgumolekule.
Kolmas loogiline argument Jumala tõestuseks on niinimetatud kosmoloogiline argument. Igal tagajärjel peab olema põhjus. Meie universum ja kõik selles sisalduv on millegi tagajärg. Peab olema miski, mis kutsus esile kõige olemasoleva tekkimise. Lõpuks peab olema mingi algpõhjus, mis põhjustas kõige muu tekkimise. See miski algpõhjus on Jumal. Neljas argument on moraalne argument. Ajaloos on igas kultuuris olnud mingid seadused. Iga inimene tajub õiget ja valet. Tapmine, valetamine, varastamine ja amoraalsus on üldiselt hukkamõistetavad. Kust tuleks selline õige ja vale eristamine kui mitte pühalt Jumalalt?
Piiblis öeldakse, et kõigest hoolimata heidavad inimesed selge ja vaieldamatu Jumala tundmise kõrvale ja usuvad valet. Ro 1:25 öeldakse: “Nad on Jumala tõe vahetanud vale vastu ning austanud ja teeninud loodut Looja asemel, kes olgu kiidetud igavesti. Aamen.” Niisamuti öeldakse, et inimestel pole mingit õigustust mitte uskuda Jumalat: “Tema nähtamatu olemus, tema jäädav vägi ja jumalikkus on ju maailma loomisest peale nähtav, kui mõeldakse tema tehtule, nii et nad ei saa endid vabandada” (Ro 1:20).
Inimesed väidavad, et ei usu Jumalat, sest see “ei ole teaduslik” ja kuna “pole mingeid tõendeid”. Tegelik põhjus on selles, et kui inimene tunnistab, et Jumal on olemas, peab ta endale aru andma, et ta on Jumala ees vastutav ja vajab Jumalalt andeksandmist (Ro 3:23; 6:23). Kui Jumal on olemas, oleme Tema ees oma tegude pärast vastutavad. Kui Jumalat ei ole olemas, võime teha mida iganes, ilma et peaksime muret tundma, kas Jumal mõistab meie üle kohut. Ilmselt sel põhjusel klammerdutaksegi meie ühiskonnas nii kõvasti evolutsiooniteooria külge – et pakkuda inimestele alternatiivi Jumalasse kui Loojasse uskumisele. Jumal on olemas ja lõpuks teab igaüks, et Ta on olemas. Tõsiasi, et mõned nii agressiivselt püüavad Jumala olemasolu ümber lükata, on pigem argument Tema olemasolu kasuks.
Olgu siinkohal toodud veel üks argument Jumala olemasolu kohta. Kuidas ma tean, et Jumal on olemas? Ma tean, et Ta on olemas, sest ma räägin Temaga iga päev. Ta ei vasta küll alati mulle kuuldavalt, aga ma tunnetan Tema kohalolu, tajun Tema juhtimist, tunnen Tema armastust, igatsen Tema armu. Minu elus on juhtunud asju, millel pole ühtki teist võimalikku seletust peale Jumala. Jumal on mind nii imepäraselt päästnud ja mu elu muutnud, et ma pean Tema olemasolu tunnistama ja Teda ülistama. Mitte ükski toodud argumentidest ei saa iseenesest veenda kedagi, kes keeldub uskumast midagi, mis on nii ilmne. Jumala olemasolusse tuleb lihtsalt uskuda (Hb 11:6). Usk Jumalasse ei ole pime hüpe tundmatusse, vaid kindel samm hästi valgustatud ruumi, kus seisab juba 90% inimkonnast.
English
Kas Jumal on olemas? Kas Jumala olemasolu kohta on tõendeid?
