Küsimus
Kas Jumal on olemas? Kuidas olla kindel, et Jumal on olemas?
Vastus
Me teame, et Jumal on olemas, sest Ta on ennast meile ilmutanud kolmel viisil: oma loomingus, oma Sõnas, oma Pojas – Jeesuses Kristuses.
Jumala olemasolu peamine tõestus on Tema loodu. “Tema nähtamatu olemus, tema jäädav vägi ja jumalikkus on ju maailma loomisest peale nähtav, kui mõeldakse tema tehtule, nii et nad ei saa endid vabandada” (Ro 1:20). “Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd” (L 19:1).
Kui ma leiaksin põllult käekella, ei oletaks ma, et see on sinna olematusest “tekkinud” või et see on alati seal olnud. Kella ehituse põhjal usuksin ma, et sellel on olnud tegija. Meid ümbritsevas maailmas näen ma tunduvalt rohkem ettekavandatust ja suuremat täpsust. Meie ajaarvestus ei põhine käekellal, vaid Jumala kätetööl – maakera korrapärasel pöörlemisel (ja tseesium-133 aatomi radioaktiivsetel omadustel). Universumil on suurepärane disain ja see kõneleb Suurest Disainerist.
Kui ma leiaksin kodeeritud kirja, otsiksin välja krüptograafi, kes aitaks selle koodi välja mõelda. Ma oletaksin, et sellel sõnumil on tark saatja, keegi, kes on selle koodi loonud. Kui keeruline on DNA-kood, mis on olemas igas meie keha rakus. Kas DNA keerukus ja eesmärk ei kõnele, et sellisel koodil peab olema tark Kirjutaja?
Jumal mitte ainult et lõi keerulise ja täppishäälestatud füüsilise maailma, Ta pani ka iga inimese südamesse igaviku (Koguja 3:11). Inimestel on kaasasündinud arusaamine, et peale silmaga nähtava on veel midagi, mingi kõrgem eksistents üle maise rutiini. Meie igavikutunnetus ilmneb vähemalt kahel viisil: seadusandluses ja jumalateenistuses.
Iga tsivilisatsioon ajaloos on väärtustanud mingeid kindlaid moraalinorme, mis on huvitaval kombel kõikides kultuurides vägagi sarnased. Nii on armastuse ideaali kogu maailmas hinnatud, samal ajal valetamist kõikjal taunitud. Selline ühtne moraal – ühine arusaamine õigest ja valest – osutab Ülimale Moraalsele Olendile, kes on meile südametunnistuse andnud.
Samamoodi on inimesed üle maailma kultuurilistest erinevustest hoolimata jumalateenistusi pidanud. Palvuse objekt võib olla erinev, aga “kõrgema väe” tajumine on vaieldamatult osa inimesest. Meie kalduvus palvuseks on kooskõlas sellega, et Jumal on meid loonud “oma näo järgi” (1Mo 1:27).
Jumal on ennast meile ilmutanud ka oma Sõna, Piibli, kaudu. Kõikjal pühakirjas käsitletakse Jumala olemasolu nagu ilmselget fakti (1Mo 1:1; 2Mo 3:14). Kui Benjamin Franklin kirjutas oma Autobiograafia, ei kulutanud ta aega, et tõestada oma olemaolu. Samamoodi ei kuluta Jumal kuigi palju aega, et oma raamatus oma olemasolu tõestada. Piibli elumuutev olemus, terviklikkus, selle kirjutamist saatnud imed peaksid olema piisavad, et kutsuda inimest seda lähemalt uurima.
Kolmandaks, Jumal ilmutas ennast Oma Poja, Jeesuse Kristuse läbi (Jh 14:6-11). “Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal… Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde” (Jh 1:1, 14). Jeesuses “elab kogu jumalik täius ihulikult” (Kl 2:9).
Jeesus pidas oma elus täielikult kõiki Vana Testamendi käske ja viis täide Messiaga seotud ettekuulutused (Mt 5:17). Ta saatis korda lugematul hulgal halastustegusid ja tegi imesid, mis tõendaks Tema sõnumi ehtsust ja annaksid tunnistust Tema jumalikkusest (Jh 21:24-25). Kolm päeva pärast ristilöömist tõusis Ta surnuist üles, mida kinnitasid sajad inimesed, kes seda oma silmaga olid tunnistanud (1Ko 15:6). Ajaloolistes allikates on küllaga tõendusi selle kohta, kes Jeesus oli. Nagu ütles apostel Paulus: “Ei ole see ju kuskil kolkas toimunud” (Ap 16:26).
Eks alati ole skeptikuid, kel on Jumala kohta oma seisukoht ja kes loevad ka tõendusmaterjali sellele vastavalt. On neidki, keda ei veena mitte mingid tõendid (L 14:1). Kõik sõltub ikkagi usust (Hb 11:6).
English
Kas Jumal on olemas? Kuidas olla kindel, et Jumal on olemas?
