Suraq
Áielder baǵýshy bola alady ma? Áielder ýaǵyz aita alady ma? Áielderdiń rýxani qyzmetke qatysýy jaily Kieli kitapta ne aitylǵan?
Jaýap
Áielder baǵýshy bola alady ma? Olar ýaǵyz aita alady ma? Bálkim, qazirgi zamanda eń kóp daý týdyratyn taqyryp osy shyǵar. Sondyqtan osy jaǵdaidy erkekter men áielder arasyndaǵy másele dep eseptemegenimiz óte mańyzdy, óitkeni keibir áielder «Kieli kitap áielderge shekteý qoyady jáne áielder baǵýshy bolmaý kerek» dep oilasa, keibir erkekter «áielder de baǵýshy bola alady jáne olarǵa shekteý qoimaý kerek» dep sanaidy. Sondyqtan osy daý shovinizmnen nemese diskriminaciyadan emes, adamdardyń Kieli kitapty ár túrli talqyǵanynan shyqqan.
Timote. 1-xat 2:11-12 ayattarynda bylai aitylǵan: «Áielder tynyshtyqpen, ár jaǵdaida (qaýym jetekshileriniń basshylyǵyna) moiynsunyp, tálim alsyn. Olardyń (Qudaidyń ilimi jaily) tálim berip, er adamdarǵa bilik júrgizýlerine jol bermeimin; olar tynysh bolsyn». Qudai qaýymda erkekter men áielderge ár túrli mindetterdi beredi. Osy jaǵdai adamzattyń qalai jaratylǵanyna (Timote. 1-xat 2:13) jáne kúnányń osy álemge qalai kelgenine bailanysty (Timote. 2-xat 2:14). Qudai elshi Paýyl arqyly áielderdiń erkekterdiń ústinen bilik júrgizýine tyiym salady. Osy sózder arqyly áielderdiń baǵýshy bolýyna, yaǵni olardyń ýaǵyz aitýyna, tálim berýine jáne erkekterdiń ústinen rýxani bilik júrgizýine shekteý qoiylady.
Jalpy áielderdiń rýxani qyzmetke qatysýyna jáne baǵýshy bolýyna qarsylyqtar kóp. Kóptegen adamdar qarsylyq bildirgen kezde ádette mynandai pikirge súienedi: Paýyl birinshi ǵasyrda áielderdiń tálim berýine tyiym salǵan, sebebi sol kezde áielder ádette saýatsyz bolatyn. Alaida Timote. 1-xat 2:11-14 ayatynda senýshilerdiń bilim dárejesi týraly eshteńe aitylmaǵan. Eger rýxani qyzmette mundai talap qoiylǵanda onda Isanyń shákirtteriniń kóbisi qyzmetke jaramsyz bolyp shyǵatyn edi. Ekinshi ádettegi qarsylyq mynandai: Paýyl efestik áielderge ǵana ýaǵyz aitýǵa tyiym salǵan (Timote. 1-xat Efestegi qaýymda baǵýshy bolǵan Timotege jazylǵan). Efes qalasy grekter men rimdikterdiń jalǵan áiel táńiri Artemidanyń ǵibatxanasyna bola áigili edi. Artemidaǵa tabyný rásimderin áielder basqaratyn. Alaida Timote. 1-xatta Artemida týraly eshteńe aitylmaǵan, sonymen birge Paýyl da áielderdiń Artemidaǵa tabyný rásimderin Timote. 1-xattyń 2:11-12 ayattarynda syltaýratpaidy. Yaǵni osy ayattardaǵy qoiylǵan shekteýlerdiń sebebi ózgeshe.
Úshinshi ádettegi qarsylyq mynandai: adamdar Paýyl osy sózderdi jalpy erkekter men áielderge emes, kúieýler men olardyń áielderine ǵana arnaǵan dep oilaidy. Timote. 1-xat 2:11-14 ayattarynyń grek aýdarmasyna qaraǵanda osy sózder kúieler men olardyń áielderine arnalǵan siyaqty. Alaida osy ayattardyń negizgi maǵynasy erkekter men áielderge baǵyshtalǵan. Ary qarai, 8-10 ayattarda birdei grekshe sózder qoldanylady. Sonda er adamdar ǵana adal qoldaryn jaiyp, ashý-yza, kúmán jáne janjaldan aýlaq bolý kerek pe? Nemese áielder ǵana qarapaiym da sypaiy kiinip, igi istep istep, Qudaiǵa siyný kerek pe? Árine, olar emes. 8-10 ayattar kúieýler men áielderge ǵana emes, jalpy er adamdar men áielderge arnalǵan. 11-14 ayattarda osy sózderdiń mazmunyn ózgertetindei (yaǵni «osy sózder kúieýler men áielderge ǵana arnalǵan» dep paiymdaýǵa sebep beretin) eshqandai málimet joq.
Kieli kitapta sýrettelgen áiel baǵýshylar men ýaǵyz aitýshylar jaily taǵy basqa qarsylyqtar týyndaidy. Máriyam, Debora, Xýlda, Priskila, Fóbe jáne basqa áielder qaýymnyń jetekshileri bolǵan. Alaida osyndai qarsylyqty bildirgen adamdar myna mańyzdy jaittardy baiqamaidy: Debora on úsh erkek bilerdiń arasyndaǵy jalǵyz áiel bolǵan; Xýlda Kieli kitapta atalǵan on eki erkek paiǵambarlardyń arasyndaǵy jalǵyz áiel bolǵan; Máriyam Musa men Haronnyń qaryndasy bolǵandyqtan ǵana jetekshi boldy. Patshalyqtar týraly jazbalarda sippattalǵan Afaliya men Jezebel degen áielderdi jaqsy basqarýshylar dep ataýǵa bolmaidy.
Elshiler. isteri 18 taraýda Priskila men Aqila Másixke senimdi qyzmet atqaryp júrgen erli-zaiyptylar retinde sipattalady. Priskilanyń esimi birinshi atalady, sondyqtan onyń qyzmeti «tiimdirek» bolǵan shyǵar. Sondai-aq bul úzindide Priskilanyń qyzmetiniń Timote. 1-xat 2:11-14 ayattaryna qaishy keletini týraly eshteńe aitylmaǵan. Priskila men Aqila Apollos esimdi yahýdidi úilerine ertip ákelip, ekeýi de oǵan Qudaidyń sózin túsindirip, tálim berdi (18:26).
Rim. xat 16:1 ayatynda Fóbe «qaýymnyń qyzmetshisi» dep atalsa da, bul onyń qaýymda tálim bergenin bildirmeidi. «Tálim berý» qaýym qyzmetshileriniń emes, qaýym basqarýshylardyń mindeti bolǵan (Timote. 1-xat 3:13; Tit. xat 1:6-9). Qaýym basqarýshylaryna mynandai talaptar qoiylǵan: «bir áielge ǵana úilenge», «balalary Qudaiǵa senetin jáne ata-analasyn qurmetpen tyńdaityn» jáne «syilaýǵa laiyqty». Sonymen birge Timote. 1-xat 3:1-13 pen Tit. xat 1:6-9 ayattarynda qoldanylǵan esimdikterge qaraǵanda (muny baiqaý úshin biz osy úzindilerdi basqa tilde oqýymyz kerek, óitkeni qazaq tilinde «ol» degen esimdik qana qoldanady) biz osy sózderdiń er adamdarǵa ǵana qatysty ekenin baiqaimyz.
Timote. 1-xat 2:11-14 ayattarynda anyq «sebep» berilgen. 13-ayatta Paýyl 11-12 ayattarda aitqanyn túsindirip beredi. Áielder nelikten tálim bermeý kerek jáne er adamnyń ústinen bilik júrgizbeý kerek? Óitkeni «aldymen Adam ata, sodan keiin Xaýa anna jaratylǵan jáne Adam ata emes, áiel ázezilge aldandy». Kieli kitapta berilgen sebep osyndai. Qudai aldymen Adam atany, al keiin Xaýa anany onyń «kómekshisi» retinde jaratty. Jaratylystan bastalǵan osy tártip otbasyda da (Efes. xat 5:22-33), qaýymda da saqtalýǵa tiisti. Xaýa ananyń aldanǵany týraly áńgimege júginip keibir adamdar áilderdiń baǵýshy bolýlaryna jáne tálim berýlerine qarsy bolyp keledi. Osyndai adamdar: «Áielder ońai aldanyp qalady, sondyqtan olar tálim bermeý kerek» - dep oilaidy. Mundai túsinik jaily kóptegen daýlar týýda... eger áielder sonshalyqty ońai aldanatyn bolsa, onda olar nege balalarǵa jáne basqa áielderge tálim berip júr? Balalar men áielder de «ońai aldanatyndardyń» qataryna jatpaidy emes pe? Joǵaryda keltirilgen ayattarda (Timote.1-xat 2:11-14) aitylǵan shyndyqtyń maǵynasy basqasha. Áielderdiń tálim berýine jáne olardyń er adamdarǵa rýxani bilik júrgizýine qaýymda shekteý salynǵan, munyń sebebi – Xaýa ananyń ázezilge kezinde aldanyp qalǵany. Osynyń nátijesinde Qudai er adamǵa tálim berý jaǵynan basty bilikti berdi.
Degenmen áielderdiń kóptegen rýxani daryndary bar, mysaly: qonaqjailyq, qaiyrymdylyq kórsetý, rýxani aqiqattardy úiretý jáne jalpy kómek berý. Qaýymdardaǵy qyzmetterdiń kóbisi áielderge júktelgen. Áielderge minajat etý nemese paiǵambarlyq sóz aitý jaǵynan eshqandai shekteý qoiylmaidy (Qorynt. 1-xat 11:5). Alaida olar rýxani tálim berý jaǵynan erkekterge bilik júrgize almaidy. Al Kieli Rýxtyń daryndaryn paidalaný jaǵynan áielderge eshqandai shekteý qoiylmaǵan (Qorynt. 1-xat 12-taraý). Áielder de, er adamdar da basqalarǵa qyzmet etip, Kieli Rýxtyń jemisterin tanytyp (Ǵalat. xat 5:22-23), adasqandarǵa Izgi xabardy jariyalai alady (Matai 28:18-20; Elshiler. isteri 1:8; Petir. 1-xaty 3:15).
Qudaidyń ornatqan tártibi boiynsha qaýymda rýxani tálim berý biligi er adamdarǵa ǵana berilgen. Bul jaǵdai «er adamdar jaqsyraq tálim beredi, al áielderdiń aqyly azyraq» degendi bildirmeidi. Bul jaǵdai ánsheiin Qudaidyń qaýymda ornatqan tártibi. Er adamdar ómirleri men sózderi arqyly rýxani jetekshiniń úlgisi bolý kerek. Al áielderdiń róli azyraq bolýǵa tiis. Degenmen áielderdiń basqa áielderge tálim bergenin Qudai sózi qoldaidy (Tit.xat 2:3-5). Kieli kitap áielderdiń balalarǵa tálim berýine de shekteý qoimaidy. Áielderge bir nárseni ǵana isteýge tiim salynǵan: tálim berý nemese er adamdarǵa rýxani jaǵynan bilik júrgizý. Bul salaǵa baǵýshi bolý men ýaǵyz aitý jatady. Alaida áielderdiń mańyzdylyǵy budan esh azaimaidy, bul aiyrmashylyq arqyly áielderdiń qyzmeti olardyń qabiletine jáne Qudaidyń ornatqan tártibine sai bolady.
English
Áielder baǵýshy bola alady ma? Áielder ýaǵyz aita alady ma? Áielderdiń rýxani qyzmetke qatysýy jaily Kieli kitapta ne aitylǵan?