Suraq
Men ólgennen keiin jumaqqa kiretinime qalai nyq senimde bola alamyn?
Jaýap
Siz ózińizdiń máńgilik ómirge ie bolǵanyńyzdy jáne ólgennen keiin jumaqqa kiretinińizdi anyq bilesiz be? Qudai sizdiń osy jaǵdai jaiynda nyq senimde bolǵanyńyzdy qalaidy, sondyqtan Kieli kitapta bylai jazylǵan: «Sender Qudaidyń rýxani Ulyna sengendikten máńgilik ómirge iesińder. Oǵan senim artqan senderdiń sony bilýleriń úshin bulardy jazyp otyrmyn» (Joxan. 1-xaty 5:13). Dál qazir Qudaidyń aldynda turǵanyńyzdy kóz aldyńyzǵa elestetip kórińiz. Ol sizden: «Men nege seni jumaqqa kirgizýim kerek?» - dep suraidy. Siz qalai jaýap berer edińiz? Tipti qalai jaýap beretinińizdi bilmeitin de shyǵarsyz... Siz mynany bilýińiz kerek: Qudai bizdi súiedi jáne bizdi qutqarý úshin aldyn ala arnaiy jol daiyndap qoiǵan. Osynyń nátijesinde biz máńgilikti qaida ótkizetinimizdi anyq bile alamyz. Osy jaiynda Kieli kitapta bylai jazylǵan: «Óitkeni Qudai adamzatty sondai qatty súigendikten, Óziniń jalǵyz rýxani Ulyn qurbandyqqa berdi. Endi Oǵan senýshi árkim jany tozaqqa túspei, máńgilik ómirge ie bolady» (Joxan 3:16).
Eń aldymen biz adamnyń jumaqqa barýyna ne kedergi jasap turǵanyn túsinýimiz kerek. Másele mynandai: bizdiń kúnákar bolmysymyz Qudaimen qarym-qatynasta bolýymyzǵa kedergi keltiredi. Biz bolmysymyz jaǵynan da, tandaýymyz jaǵynan da kúnákarmyz. Óitkeni «bári de kúná jasap, Qudaidyń ózderine belgilegen ulylyǵynan qur alaqan qaldy» (Rim. xat 3:23). Biz ózimizdi qutqara almaimyz. «Sebebi Qudaidyń raqymymen, Másixke degen senimderiń arqyly qutqaryldyńdar. Bul - ózderińniń jetistikterin emes, Qudaidan kelgen syi, sondyqtan igi isterimniń arqasynda qutqaryldym dep eshkim maqtanbasyn» (Efes. xat 2:8-9). Bizdiń tartýǵa tiisti jazamyz - ólim men tozaq: óitkeni «Kúnányń beretini – (máńgilik) ólim (Rim. xat 6:23).
Qudai kieli bolǵandyqtan kúnány jazalaýǵa tiis. Alaida bizdi súigendikten Ol bizdiń kúnálarymyzdy keshirýdiń jolyn oilap tapty. Isa bylai degen: «Jol, shyndyq jáne shynaiy ómir Menmin. Men arqyly bolmasa, eshkim de Ákege bara almaidy» (Joxan 14:6). Isa biz úshin aiqyshta óldi: «Másix te ádil bola tura, ádiletsizder úshin azap shekti. Ol bizdi Qudaimen tabystyrý úshin kúnálarymyzǵa bola birjola ómirin qidy...» (Petir. 1-xaty 3:18). «Iemiz Isany Táńir kúnámyzdyń qunyn tóleý úshin qurbandyqqa qidy jáne aqtalǵandyǵymyzdy dáleldeý úshin qaita tiriltti» (Rim. xat 4:25).
Endi basynda qoiylǵan myna suraqqa oralaiyq: «Men ólgennen keiin jumaqqa kiretinime qalai nyq senimde bola alamyn?». Bul suraqtyń jalǵyz durys jaýaby mynandai: «Iemiz Isa Másixke sen, sonda óziń de, úi ishiń de qutqarylasyńdar!» (Elshiler. isteri 16:31). «...Ony qabyldap, Oǵan senim artqandardyń bárin Ol Qudaidyń rýxani balalary bolýǵa quqyqty etti» (Joxan 1:12). Siz máńgilik ómirdi TEGIN syi retinde ala alasyz: «Qudaidyń beretin syiy – Iemiz Isa Másixpen tyǵyz bailanystaǵy máńgilik ómir (Rim. xat 6:23). Sizge qazirden bastap igilikti ári maǵynaly ómir súre bastaýǵa bolady. Isa bylai degen: «...Men adamdar shynaiy ómirge ie bolsyn jáne ómiri rýxani igilikke toly aǵyl-tegil mol bolsyn dep keldim» (Joxan 10:10). Siz jumaqta Isamen birge máńgilik ómir súre alasyz, óitkeni Onyń Ózi bylai ýáde bergen: «Baryp, daiyndap bolǵannan keiin qaityp kelip, Ózim bolatyn jerde senderdi de bolsyn dep qasyma alyp ketemin» (Joxan 14:3).
Eger Isa Másixti ózińizdiń Qutqarýshyńyz dep qabyldap, Qudaidan keshirim alǵyńyz kelse, tómende kórsetilgendei minajat etińiz. Alaida esińizde bolsyn: sizdi osy minajat emes, Isa Másixke degen senimińiz qutqarady. Yaǵni siz Isa Másixke degen senimińiz arqyly ǵana kúnálaryńyz úshin keshirim alasyz! Al minajat etý arqyly siz ózińizdiń Qudaiǵa senetinińizdi jáne sizdi keshirgeni úshin Oǵan riza ekenińizdi bildiresiz. «Qudaiym! Men Seniń aldynda kúná jasaǵanymdy moiyndaimyn jáne jazalanýǵa tiisti ekenimdi bilemin. Biraq Isa Másix meniń Oǵan artqan senimim arqyly keshirilýim úshin meniń jazamdy Óz moinyna aldy. Men óz kúnálarymnan bas tartyp, qutqarylý úshin Saǵan senimimdi artamyn. Seniń maǵan tókken keremet raqymyń men birgen keshirimiń úshin Saǵan alǵys aitamyn! Aýmin!»
Siz osy jerde aitylǵandy oqyǵannan keiin Másixti qabyldaý jaiynda sheshim jasadyńyz ba? Eger «iá» deseńiz, onda, «Men búgin Másixti qabyldadym» degen túimeni basyńyz.
English
Men ólgennen keiin jumaqqa kiretinime qalai nyq senimde bola alamyn?