Suraq
Kieli kitapta ajyrasý men qaita úilený týraly ne aitylǵan?
Jaýap
Birinshiden, biz ajyrasý jaily qandai pikirde bolsaq ta, Kieli jazbadaǵy Malaxi kitabyndaǵy 2:16 ayatyn esimizde saqtaiyq: «Sebebi Men erli-zaiyptynyń ajyrasqanyn jek kóremin! — dep jariyalaidy Israildiń Qudaiy Jaratqan Ie». Kieli kitap boiynsha neke - ómir boiy atqarylatyn mindet. «Osylaisha olar endi ekeý emes, burtutas. Sonymen Qudai qosqandy adam balasy ajyratpasyn!» (Matai 19:6). Neke eki kúnákardyń odaǵy bolǵandyqtan olardyń ajyrasýy da múmkin. Qudai osyny bilgen. Kóne kelisimde Qudai ajyrasqan adamdardyń, ásirese áielderdiń quqyqtaryn qorǵaý úshin arnaiy zańdar shyǵardy (Zań. qaital. 24:1-4). Isa Qudaidyń osy zańdardy Óziniń qalaýyna sai emes, adamdardyń júrekteriniń qasarysqandyǵyna bola shyǵarǵanyn aitty (Matai 19:8).
Isanyń Matai 5:32 jáne 19:9 ayatynda ajyrasý men qaita úilený jaily aitqan sózderi týraly adamdardyń arasynda biraz kelispeýshilikter bar. Kieli kitap boiynsha Qudai «jeńil júriske túsken» jubaidan ǵana ajyrasýǵa ruqsat beredi. Adamdardyń kóbisi osyny bir-birine aittyrylǵan jastardyń júris-turysyna meńzeidi. Evrei xalqynyń salt-dástúri boiynsha bir-birine aittyrylǵan bolashaq jubailar úilengen dep esepteledi. Osy kezde neke adaldyǵyn buzý ajyrasýdyń jalǵyz sebebi bola alady.
Alaida «jeńil júris» degen sóz grek tilinde jynystyq azǵyndyqtyń kez kelgen túrin bildire alady: basqa adamǵa qumarlaný, jezókshelik, neke adaldyǵyn buzý t.b.Isa osy ayattarda jynystyq azǵyndyqqa salynǵan adamnan ajyrasýǵa bolady dep aityp turǵan shyǵar.Erli-zaiyptylardyń bir-birimen jynystyq qatynasta bolýy «ekeýi birtutas bolady» degen túsinktiń negizgi bóligi (Jaratylys. bast. 2:24; Matai 19:5; Efes. xat 5:31). Sondyqtan jubaidyń bireýi neke adaldyǵyn buzsa, onda ekinshisine odan ajyrasýǵa ruqsat beriledi. Osy úzindide Isa qaita úilený týraly da aitady. «Basqany alsa» degen sózder (Matai 19:9) adamǵa keibir erekshe jaǵdailarda ajyrasýǵa jáne qaita úilenýge bolatynyn bildiredi. Nazardy aýdaratyndai eń mańyzdy nárse mynaý: kinásy joq jubai ǵana qaita neke qura alady. Alaida «kinásyz jubaidyń qaita neke qura alatyny - Qudaidyń oǵan bergen raqymy» degen paiymdaý Kieli kitapta joq. Keibir jaǵdailarda «kinály jaq» ta qaita neke qura alatyn shyǵar. Kinásy bar jubaidyń úilene alatyny nemese úilene almaityny jaily Kieli kitapta eshteńe aitylmaǵan.
Keibir adamdar Qorynt. 1-xat 7:15 ayatyna júginip, osy «taǵy bir erekshe jaǵdaida» senbeitin jubaiynan ajyrasqan senýshi qaita neke qura alady dep sanaidy. Alaida bul ayatta qaita neke qurý týraly eshteńe aitylmaǵan. Bul sózdiń maǵynasy mynandai: eger senbeitin jubaiy senýshiden ajyrasqysy kelse, senýshi ony ustamaý kerek. Taǵy basqa adamdar otbasyda (jubaiǵa nemese balalarǵa) kórsetilgen zorlyq-zombylyqqa da bola ajyrasýǵa bolady dep oilaidy. Bul sebep te oryndy bolyp kóringenimen Kieli kitapta osy týraly eshteńe aitylmaǵan. Mundai jaǵdailarda adamdardyń erkinsip Qudai sózin ózderinshe taldaǵandary durys emes bolar.
Adamdar osy taqyryp jaily daýlasqan kezde bir jait týraly umytyp ketedi: neke adaldyǵy qandai jolmen buzylsa da, mundai jaǵdaida ajyrasý talap emes, ruqsat retinde beriledi. Demek erli-zaiyptylar Qudaidyń raqymyna súienip, birin-biri keshirip, nekesin retke keltire alady. Qudai bizdiń áldeqaida úlken kúnálarymyzdy keshirgen bolatyn. Biz Iemizdi úlgi etip, jubaiymyzdyń kúnásyn da keshire alamyz (Efes. xat 4:32). Degenmen jii kezde neke adaldyǵyn buzǵan jubai kúnásyn moiyndamai, osy qylmys áreketterin jalǵastyra beredi. Osyndai jaǵdaida Matai 19:9 ayatyndaǵy erejeni paidalanýǵa týra keledi. Keibir adamdar ajyrasqannan keiin neke qurýǵa asyǵyp, Qudaidyń olardyń boidaq bolyp qala bergenin qalaitynyn sezinbeýleri múmkin. Qudai adamnyń nazarynyń basqa nárselerge bólingenin qalamasa, ony boidaq bolyp ómir súrýge shaqyrýy múmkin, óitkeni boidaq «adam Iemizge unaýǵa umtylyp, Onyń isiniń qamyn oilaidy» (Qorynt. 1-xat 7:32-35). Ajyrasyp qaita neke qurǵan adamnyń jaǵdaiy biraz ózgeretin shyǵar, alaida neke qurýdy jalǵyz durys orai dep sanaý qate bolar.
Ózin másixshi dep ataityn adamdar da jubailarymen ajyrasady. Osyndailardyń sany ajyrasqan senbeýshilerdiń sanymen birdei. Bul óte kóńilsiz jait. Kieli kitapta Qudai erli-zaiyptylardyń ajyrasýyn jek kóredi dep anyq aitylǵan (Malaxi 2:16). Senýshiler adamdardy keshirip, olarmen tatýlyqta turý kerek (Luqa 11:4; Efes. xat 4:32). Alaida Qudai tipti Óziniń balalarynyń ajyrasýlary múmkin ekenin biledi. Ajyrasqan senýshiniń jaǵdaiy Matai 19:9 ayatyndaǵy jaǵdaiǵa uqsamasa da, mundai senýshi «Qudai endi meni burynǵydan azyraq súiedi» dep oilamaý kerek. Qudai Óziniń keremet maqsattaryn iske asyrý úshin jii kezde tipti kúnákar adamnyń baǵynbaýshylyǵyn da paidalanady.
English
Kieli kitapta ajyrasý men qaita úilený týraly ne aitylǵan?