Suraq
Ólimnen keiin ómir bar ma?
Jaýap
Kieli kitapta bylai jazylǵan: «Áielden týylǵan adamnyń ómiri qysqa jáne qaiǵyǵa toly: atyp shyǵatyn jáne solyp qalatyn gúl tárizdi, toqtamai erip júretin kóleńke sekildi... Adam ólgennen keiin qaita ómir súredi me eken?» (Áiúp 14:1-2,14).
Áiúp paiǵambar ózine qoiǵan osy suraq bárimizdi de tolǵandyrady. Ólgennen keiin bizben ne bolady? Biz múldem joiylyp ketemiz be? Ómir degen ózi ne? Adamdardyń óziniń jeke ataǵyn shyǵarý úshin jerge kezekpen kelip ketip turýy ma? Biz ólgennen keiin ár túrli jerge baramyz ba álde barlyǵymyz bir jerde bolamyz ba? Jumaq pen tozaq shynymen bar ma álde bul ánsheiin oidaǵy nárse me?
Kieli kitapta ólimnen keiin taǵy basqa ómirdiń bar ekeni aitylǵan. Qudaidyń sózi osymen ǵana shektelmei, sol máńgilik ómirdiń qanshalyqty ǵajap ári saltanatty ekenin de aitady: «Kóz kórip, qulaq estimegen, adam oiyna eshqashan kelmegen igilikterdi Qudai Ózin súietinderge daiyndap qoiǵan bolatyn» (Qorynt. 1-xat 2:9). Qudai bizge máńgilik ómir syilaý úshin Isa Másixke ainalyp osy álemge keldi. «Alaida Qudaidyń Qyzmetshisi bizdiń kúnálarymyz úshin túirelip, bizdiń ádiletsiz isterimiz úshin qurtyldy. Onyń tartqan jazasy bizge amandyq pen tynyshtyq ákeldi. Onyń jaralarynyń arqasynda biz saýyqtyq» (Ishaya 53:5)
Isa bizdiń árqaisymyzdyń jazasyn Óz moinyna alyp, ómirin qurbandyqqa berdi. Úsh kúnnen keiin Ol rýxymen de, tánimen de qaita tirilip, ólimdi jeńgenin dáleldedi. Keiin kóktegi máńgilik úiine kóterilmesten buryn Másix jerde qyryq kún boiy júrip myńdaǵan adamdarǵa kórindi. Rimdikterge arnalǵan xattyń 4:25 ayatynda Másix týraly bylai aitylǵan: «Iemiz Isany Táńir kúnámyzdyń qunyn tóleý úshin qurbandyqqa qidy jáne aqtalǵandyǵymyzdy dáleldeý úshin qaita tiriltti».
Másixtiń ólimnen qaita tirilýi dáleldengen oqiǵa. Elshi Paýyl adamdarǵa osy oqiǵaǵa kýá bolǵandardyń sózderin saraptatqyzdy. Sol kezde Másixtiń ólimnen qaita tirilgeni jaiyndaǵy shyndyqty eshkim de joqqa shyǵara almady. Sondyqtan Isanyń ólimnen qaita tirilýi másixshiliktiń irge tasy bolyp tabylady. Demek Isanyń ólimnen qaita tirilgenine negizdelip biz de ózimizdiń qaita tiriletinimizge senemiz.
Elshi Paýyl osy shyndyqqa senbegen alǵashqy másixshilerdi áshkerelegen kezde olarǵa bylai dedi: «Osylai Másixtiń ólip, qaita tirilgeni jariyalanyp jatqanda, qaisybireýleriń qalaisha «ólgenderdiń qaita tirilýi joq» dei alasyńdar? Eger ólgenderdiń qaita tirilýi joq bolsa, onda Másix qaita tirile almas edi» (Qorynt. 1-xat 15:12-13).
Másix qaita tirilgenderdiń alǵashqysy ǵana boldy. Barlyǵymyzdyń arǵy atamyz Adam arqyly dúniege tándik ólim keldi. Alaida Isa Másixke sený arqyly Qudaidyń otbasyna qabyldanǵan árkimge endi jańa ómir beriledi (Qorynt. 1-xat 15:20-22). Qudai buryn Isany qaita tiriltken bolatyn; endi Isa qaita oralǵan kezde Qudai bizdi de dál solai ólimnen qaita tiriltedi (Qorynt. 1-xat 6:14).
Degenmen adamdardyń árqaisysy qaita tirilgenimen barlyǵy birdei jumaqqa barmaidy. Árkim óziniń máńgilikte qaida bolatynyn osy jerde ómir súrgen kezde tańdaý kerek. Kieli kitapta “adam bir ret ólip, sodan soń qiyamet sotynyń aldynda turady” dep jazylǵan (Evrei. xat 9:27). Qudaidyń aldynda aqtalǵandar máńgilik ómirge ie bolyp jumaqqa barady, al Oǵan senbegender tozaqqa tastalyp máńgilik azap shegetin bolady (Matai 25:46).
Jumaq pen tozaq - adamnyń ólimnen keiin qandai qalypta bolatynyn sipattaityn sózder ǵana emes. Olar – shynymen bar oryndar. Tozaq - senbeýshiler Qudaidyń toqtamsyz qaharyna tap bolatyn oryn. Ol jerde Qudaidy tanymaǵandardyń jany da, táni de esh toqtamsyz qinalyp, osy sorlylar máńgi-baqi qaiǵyryp ókinip, masqaralanyp uyalatyn bolady.
Qudai sózinde tozaq túbi kórinbeitin tuńǵiyq nemese janǵan kúkirtke toly kól retinde sipattalady (Luqa 8:31; Ayan 9:1), ony mekendeitinder kúni-túni máńgilik azap shegedi. (Ayan 20:10). Ondaǵy jandar qaiǵy men ashýdan zar eńirep jylap, qinala tistenetin bolady (Matai 13:42). Bul jerde senbeýshilerdiń «tánderin kemiretin qurttar da ólmeidi, ot ta sónbeidi» (Marqa 9:48). Alaida Qudai kúnákarlardyń osylai azap shegýine esh qýanbaidy. Kerisinshe, Qudai olardyń kúnály joldan bas tartyp, aman qalǵandaryn qalaidy (Ezekiel 33:11). Alaida Ol bizdi Ózine zorlyqpen baǵyndyrǵysy kelmeidi. Sondyqtan biz Ony qabyldaýdan bas tartsaq, Onyń bir ǵana tańdaýy qalady, yaǵni biz tilegimizge sai Odan ajyraimyz.
Osy jerdegi ómirimiz o dúniedegi taǵdyrymyzǵa bailanysty synaq ári daiyndyq bolyp tabylady. Másixke senetin adamdardyń bolashaq taǵdyry – Qudaimen birge máńgilik ómir súrý. Sonda biz qalai Qudaidyń aldynda aqtalyp máńgilik ómirge ie bolamyz? Máńgilik ómirge ie bolýdyń bir ǵana joly bar: Qudaidyń Uly Isa Másixke sený. Isanyń Ózi bylai degen: «Qaita tirilý men shynaiy ómir – Menmin. Maǵan senetin adam ólse de, shynaiy ómir súretin bolady. Osylai ómir súrip, Maǵan sengen árbir adam eshqashan da rýxani ólmeidi» (Joxan 11:25-26).
Máńgilik ómir syiyn barlyq adamdar ala alady, biraq oǵan ie bolý úshin biz osy álemniń ótkinshi ári kúnály lázzattarynan bas tartyp, ózimizdi Qudaiǵa baǵyshtaýymyz kerek. «Qudaidyń rýxani Ulyna senýshiler máńgilik ómirge ie. Al Ony tyńdamaǵandar shyn ómirdi kórmei, Qudaidyń tónip turǵan qaharyna ushyraidy» (Joxan 3:36). Biz ólgennen keiin kúnálarymyz úshin keshirim ala almaimyz, óitkeni Qudaimen betpe-bet kezdesken kezde bizde Oǵan senýden basqa amal qalmaidy. Qudai bizdiń Oǵan dál qazir senimmen jáne súiispenshilikpen kelgenimizdi qalaidy. Eger biz Isa Másixtiń ólimin Qudaiǵa qarsy istegen kúnálarymyzdyń tólemi retinde qabyldasaq, onda bizdiń osy álemdegi ómirimiz jarylqanyp, sondai-aq Másixpen birge máńgilik ómir súretimizge kepildik beriledi.
Eger siz Isa Másixti ózińizdiń jeke Qutqarýshyńyz retinde qabyldap, Qudaidan keshirim alǵyńyz kelse tómende kórsetilgendei minajat etińiz. Alaida esińizde bolsyn: siz ánsheiin siyný arqyly qutqarylmaisyz, eń bastysy siz óz kúnálaryńyzdyń Isa Másix arqyly keshirilgenine senýińiz kerek. Al minajat etý arqyly siz ózińizdiń Qudaiǵa senetinińizdi jáne sizdi qutqarǵany úshin Oǵan riza ekenińizdi bildiresiz.
«Qudaiym! Men Seniń aldynda kúná jasaǵanymdy moiyndaimyn jáne jazalanýǵa tiisti ekenimdi bilemin. Biraq Isa Másix meniń Oǵan artqan senimim arqyly keshirilýim úshin meniń tartatyn jazamdy Óz moinyna aldy. Men óz kúnálarymdy moiyndap olardan bas tartamyn jáne meniń qutqarylý jolym jalǵyz Sen ǵana ekenine senemin. Seniń maǵan tókken raqymyńa jáne birgen keshirimińe raxmet! Aýmin!»
Siz osy jerde aitylǵandy oqyǵannan keiin Másixti qabyldaý jaiynda sheshim jasadyńyz ba? Eger «iá» deseńiz, onda, «Men búgin Másixti qabyldadym» degen túimeni basyńyz.
English
Ólimnen keiin ómir bar ma?