Suraq
Men másixshilik ómirimde kúnány qalai jeńe alamyn?
Jaýap
Kieli kitap bizge kúnány jeńý úshin qajet bolatyn quraldar týraly aitady:
(1) Kieli Rýx – Qudaidyń bizge (yaǵni Óziniń qaýymyna) bergen syiy, biz Kieli Rýxtyń kómegimen jeńimpaz bolyp ómir súremiz. Ǵalat. xat 5:16-25 ayattarynda Qudai tánniń isteri men Kieli Rýxtyń jemisterin salystyrady. Qudaidyń sózindegi bul úzindi bizdi Kieli Rýxpen tyǵyz bailanysta bolýǵa shaqyrady. Kieli Rýx ár senýshiniń boiynda bar, alaida jańaǵy úzindi bizdi Kieli Rýxtyń jeteleýimen júrýge shaqyrady. Yaǵni biz tánimizdiń qumarlyqtarynan bas tartyp, Kieli Rýxtyń aitqanyn tyńdaýymyz kerek.
Kieli Rýxtyń senýshini qalai ózgerte alatynyn biz Petirdiń ómirinen baiqai alamyz. Kieli Rýxqa kenelmei turǵan kezde Ol Isadan úsh ret tandy, alaida Kieli Rýxty qabyldaǵannan keiin Ol Másix úshin ómirin qiyuǵa dayar boldy. Ol Kieli Rýxqa kenelgennen keiin Elýinshi kún meiramynda evreilerge batyldyqpen Izgi xabardy aitty.
Kieli Rýxtyń jeteleýimen júrgen adam Onyń aitqanyn oryndaýǵa tyrysyp, Oǵan kenelýge tyrysady (Saloniqa. 1-xat 5:19 ayatynda aitylǵandai: «Qudai Rýxynyń is-áreketin tejemei, Onyń paiǵambarlyq nusqaýlaryn qurmetteńder»). Adam Kieli Rýxqa qalai tolady? Birinshiden, bul Qudaidyń isteitin isi, Ol osyny Kóne kelisimde de jasaǵan bolatyn. Demek Qudai Kóne kelisimde jeke adamdar men arnaiy oqiǵalardy tańdap, olar arqyly Óziniń josparlaǵan jumystaryn iske asyratyn (Jaratylys. bast. 41:38; Mysyr. shyǵý 31:3; Rý. sanaý 24:2; Patsha. 1-jazba 10:10 t.b.). Qudai ózderin Qudaidyń sózine toltyrǵan senýshilerdi qoldanady. Meniń oiymsha osynyń dáleli myna eki úzindide bar: Efes. xat 5:18-21 jáne Qolos. xat 3:16. Qudaidyń Rýxyna tolýdyń nátijesi osy eki úzindide birdei. Endi kúnány jeńý úshin qajet bolatyn ekinshi qural týraly sóileseiik.
(2) Qudai sózi – Kieli kitap. Timote. 2-xat 3:16-17 ayattar Qudaidyń bizge Óziniń sózin igi ister jasaýymyz úshin bergenin aitady. Qudai sózi bizge qalai ómir súrý jáne nege sený kerek ekenin úiretedi. Biz teris jolǵa túskende Onyń sózi bizge durys jolǵa qaityp, onda qala berýge kómektesedi. Evrei. xat 4:12 ayat Qudai sóziniń tiri ári qudiretti ekenin aitady, yaǵni ol bizdiń júrekterimizge tereń enip, adamǵa eshqashan sheshilmeitindei bolyp kóringen máselelerdi sheship beredi. Zabýr kitabyndaǵy 118-jyrdyń 9,11,105 jáne basqa da ayattarynda Qudai sóziniń ómir ózgerter qudireti týraly aitylady. Jaratqan Ie Eshýaǵa mynany bildirdi: dushpandardy jeńýdiń basty joly – Qudaidyń sózin umytpaý, ony ustanyp, ol jaily kúni-túni oilanyp tolǵaný (osy ereje rýxani soǵystaǵy erejege uqsas keledi). Eshýa Qudaidyń aitqanyn tyńdap, eshqandai áskeri qozǵalys jasaǵan joq. Alaida ol Qudaiǵa senip artyp, Oǵan moiynsuný arqyly jeńiske jetip, Ýádeli jerge ie boldy.
Degenmen biz osy quralǵa ádette nemquraily qaraimyz. Biz Qudai sózin ózimizben birge qaýymǵa aparamyz, ár kúni bir taraýdan oqýymyz múmkin, biraq ony jattamaimyz, ol jaily kúni-túni oilanbaimyz, ondaǵy aqiqattardy ómirimizdegi jaǵdailarda paidalanbaimyz, onyń áshkereleýin tyńdamaimyz, kúnálarymyzdy moiyndamaimyz, Qudaidy bizge bergen syilary úshin madaqtamaimyz. Qudaidyń rýxani azyǵymen qorektený jaǵynan bizdiń kóp kemshilikterimiz bar. Biz áiteýir rýxani jaǵynan tiri bolý úshin Qudai sózin qaýymda ǵana qabyldaimyz (sondyqtan eshqashan saý ári tabysty másixshi bola almaimyz) nemese Onyń sózin jii oqysaq ta, ol jaily eshqashan oilanyp tolǵanbaimyz, sol sebepten odan jetkilikti rýxani nár almaimyz.
Biz Qudai sózin ár kúni tereń zerttep oqyp, ózimizge áser etken úzindilerdi qezdestirgende ondaǵy ayattardy jattap otyrýdy ádetke ainaldyrýymyz kerek. Men sizge kompyuterde bir kúndelikti bastaýdy usynǵym keledi (eger qolmen jazǵannan góri kompyutermen tezirek basatyn bolsańyz). Nemese oilaryńyzdy bir dápterge de jaza alasyz. Qudai sózin oqyp bitkennen keiin odan kelgen oilardy jazyp qoyudy ádetke ainaldyryńyz. Men Qudaimen ýaqyt ótkizgen kezde Ol maǵan ómirim jaily sóileidi. Men ony tyńdaǵannan keiin Odan osy kórsetken salalardy ózgertýin ótinip, osy jaily minajattar jazamyn. Kieli kitap – Kieli Rýxtyń qudiretti quraly, Ol ony bizdiń jáne basqalardyń ómirlerin ózgertý úshin qoldanady (Efes. xat 6:17). Sonymen birge Kieli kitap - Qudai bizge bergen myqty saýyt, biz ony rýxani kúreste paidalanamyz (Efes. xat 6:12:18).
(3) Minajat – Qudai bizge bergen taǵy bir maǵyzdy qural. Másixshiler osy quraldyń mańyzdylyǵyn aýyzdarymen moiyndasa da jii kezde ony da tiimdi paidalanbaidy. Biz minajat jinalystaryn jáne basqa da sharalaryn ótkizemiz, alaida minajatty alǵashqy qaýymdardai qoldanbaimyz (Elshiler. isteri 3:1; 4:31; 6:4; 13:1-3 t.b.). Paýyl óziniń qyzmet etken senýshileri úshin minajat etkeni týraly qaita-qaita jazdy. Biz ózimiz ońasha qalǵanda da osy quraldy tiimdi paidalanbaimyz. Alaida Qudai bizge minajat jaily keremet ýádeler bergen bolatyn (Matai 7:7-11; Luqa 18:1-8; Joxan 6:23-27; Joxan. 1-xaty 5:14-15 t.b.). Paýyl da minajattyń rýxani soǵysta qanshalyqty mańyzdy ekenin aitady (Efes. xat 6:18)!
Minajat etý qanshalyqty mańyzdy? Petir Másixten bas tartar aldynda Másixtiń oǵan Getsimani baǵynda ne aitqanyn kóreiik. Isa minajat etken kezde Petir uiyqtap jatqan. Isa ony oyatyp, oǵan: «Azǵyrylmaý úshin sergek bolyp, siynyp minajat etińder! Rýx daiyn bolǵanmen tán osal» - dedi (Matai 26:41). Siz de, Petir siyaqty, durys nárse istegińiz keledi, alaida oǵan kúshińiz jetpeidi. Biz Qudaidy shyn júrekten izdep, «esikti qaǵyp», Onyń igilikterin surai bersek, Ol bizge qajetti kúshti beredi (Matai 7:7). Biz osy quraldy shynymen baǵalaýymyz kerek.
Men minajat bir siqyr nárse dep aitýdan aýlaqpyn. Alaida Qudai – qudireti kúshti ári keremet Tulǵa. Biz minajat etý arqyly óz shamamyzdyń shekteýli ekenin moiyndap, Qudaidyń sheksiz qudiretine júginemiz. Osylai biz (ózimizdiń qalaǵanymyzdy emes) Onyń ózimizden qalaǵanyn isteimiz (Joxan 1-xaty 5:14-15).
(4) Qaýym – Biz Qudaidyń osy quralyn da elemeýge beiimbiz. Isa Óz shákirtterin qyzmetke ekiden jiberdi (Matai 10:1). Biz Elshilerdiń isteri kitabynan Izgi xabardy taratýshylardyń birden emes, ekiden nemese top bolyp júrgenin kóremiz. Isa: «Óitkeni eki-úsh adam Meniń atymnan jinalsa, Men de sol jerde aralaryńda bolamyn» dep ýáde berdi (Matai 18:20). Qudai bizge qaýym jinalystaryna barmai qalýdy ádetke ainaldyrmańdar dep buiyrady, óitkeni biz osyndai ýaqytty bir-birimizdi súiispenshilikpen jigerlendirýge jáne igi ister jasaýǵa paidalanýymyz kerek (Evrei. xat 10:24-25). Sondyqtan Qudai bizge kúnálarymyzdy bir-birimizdiń aldynda moiyndaýdy buiyrady (Jaqyp. xaty 5:16). Kóne ósiettiń dana sózder jazylǵan bólimderinde: «Temir temirdi qairaidy, adam adamdy qairaidy» dep aitylǵan (Naqyl sóz. 27:17). «Úsh qabat jip ońailyqpen úzilmeidi» (Ýaǵyzdaýshy 4:11-12). San kóbeigen saiyn kúsh te ósedi.
Men tanityn adamdardyń keibireýleri basqa másixshi baýyrlastaryn taýyp, olarmen dostasady. Olar bir-birimen telefonmen sóilesip nemese kezdesip, óz másixshilik ómirleri, rýxani kúresteri týraly áńgimelesedi, sonymen birge bir-biri úshin minajat etip, Qudai sózin ózara qarym-qatynastarynda qoldanyp, bir-birine esep beredi t.b.
Keibir ózgerister tez bolady. Keibir ózgerister jailap keledi. Alaida biz Qudaidyń ózimizge bergen jańaǵy quraldaryna júginetin bolsaq, Ol bizdiń ómirlerimizdi ózgertemin dep ýáde beredi. Onyń Óz sózine berik ekenine kóz jetkize bereiik!
English
Men másixshilik ómirimde kúnány qalai jeńe alamyn?