Suraq
Qudai shynymen bar ma? Men Qudaidyń shynymen bar ekenine qalai senimdi bola alamyn?
Jaýap
Biz Qudaidyń shynymen bar ekenin bilemiz, óitkeni Ol Ózin bizge úsh jolmen, yaǵni Óziniń jaratylysy, Sózi jáne Isa Másix arqyly kórsetti.
Qudaidyń bar ekeni jaily dálelderdiń birinshisi - Onyń jaratylysy. «Óitkeni Táńirdiń kózge kórinbeitin qasietteri – Onyń máńgilik qudireti men qudailyq bolmysy dúnie jaratylǵannan beri aiqyn: bulardy Onyń jaratqan nárselerinen baiqap, túsinýge bolady. Sondyqtan adamdar Qudaidy bile almadyq dep syltaýrata almaidy» (Rim. xat 1:20). «Qudaidyń saltanatty ulylyǵyn aspan álemi ashyq pash etedi, Onyń qolynyń keremet isterin aýa keńistigi de kórsetedi» (Zabýr jyr. 18:1).
Eger men óriste qol saǵat taýyp alsam men onyń ózi ózinen paida boldy nemese burynnan beri bar bolǵan dep oilamaimyn ǵoi. Onyń dizainyna qarap, ony bireý arnaiy jasaǵan dep paiymdaimyn. Alaida men osy álemge qaraǵan kezde onyń dizainynyń áldeqaida kúrdeli ekenin kóremin. Negizinde ýaqyt saǵat boiynsha emes, Qudaidyń jaratylysy – Jer sharynyń ainalǵany boiynsha sanalady (sonymen birge ceziidiń radiaktivtik quny – 133 atom). Búkil álemniń qurylymy keremet, sondyqtan osynyń bári Uly Sáýletshiniń bar ekenine meńzeidi.
Eger men qupiya tilmen jazylǵan joldama alsam, onda ony kriptografer (qupiya tilde jazylǵan xattardyń kodyn ashýǵa arnalǵan qural) arqyly oqýǵa tyrysar edim. Men osy joldamany bir aqyldy tulǵa jiberdi dep paiymdaimyn. Al bizdiń denemizdegi ár kletkanyń DNK-sy she? Ár kletka erekshe ári kúrdeli ǵoi! DNK kodynyń kúrdeligi men onyń atqaratyn maqsaty da bir Aqyldy Dizainerdiń bar ekenine meńzeimeidi me?
Qudai osy fizikalyq dúnieni ǵana jaratqan joq, sonymen birge «Ol adamnyń jan dúniesine máńgilikti sezetin túisikti darytty» (Ýaǵyzdaýshy 3:11). Demek adam balasy osy dúnieden tys jáne kózge kórinbeitin basqa ómirdiń nemese álemniń bar ekenin sezedi. Osy máńgilikti sezetin túisiktiń nátijesinde adamdar ózderine dástúrler, zańdar shyǵaryp, birdeńege tabynýǵa umtylady.
Ár órkeniettiń tarixynan mynandai tańǵalarlyq jaǵdaidy kórýge bolady: xalyqtardyń ádeptilik (moral) jaily zańdary men erejeleri únemi birdei bola beredi eken. Mysaly adamzat minsiz (idealdyq) súiispenshilikti árqashan joǵary baǵalaidy, al ótirik aitýdy jaqtyrmaidy. Jaqsylyq pen jamandyq týraly osy túsinikti de adamzatqa Ádeptiligi Asa Joǵary Tulǵa bergen, óitkeni bul jaǵdai da Qudaiǵa meńzep tur.
Osy álemniń barlyq xalyqtary ózderine tabyný júielerin qalyptastyryp aldy. Xalyqtar ár túrli nárselerge tabynǵanymen adamdardyń barlyǵyna ortaq túsinik: «joǵary» nemese «tabiǵattan tys» kúshterge siyný. Qudai bizdi rýxani jaǵynan Ózine uqsas etip jaratqandyqtan bizdiń siynýǵa degen umtylymyz tabiǵi nárse bolyp tabylady (Jaratylys. bast. 1:27).
Sonymen birge Qudai Ózin bizge Onyń sózi, yaǵni Kieli kitap arqyly kórsetti. Qudaidyń bar ekenin Kieli kitapta dáleldengen aqiqat bolyp kórsetiledi (Jaratylys. bast. 1:1; Mysyr. shyǵý 3:14). Bendjamin Franklin óziniń ómirbayanyn jazǵan kezde óziniń shynymen bar bolǵanyn dáleldemekshi bolyp ýaqytyn beker ketirgen joq. Qudai da Óziniń shynymen bar bolǵanyn Kieli kitapta dáleldeýge tyryspaidy. Kieli kitaptyń ǵumyrdy ózgerter qudireti, úilesimdigi men keremetteri bizdiń oǵan muqiyat nazar aýdarýymyzdy talap etedi.
Qudai Ózin bizge Óziniń Uly Isa Másix arqyly da kórsetedi (Joxan 14:6-11). «Áýel basta Sóz bolatyn, Sóz Qudaida bolatyn, Sóz Qudai edi... Sóz adamǵa ainalyp, aramyzda ómir súrdi» (Joxan 1:1,14). «Al Qudaidyń búkil bolmysy Másixtiń boiynda turady» (Qolos. xat 2:9).
Isanyń keremet ómiri arqyly Qudai Kóne kelisimniń zańyn múltiksiz oryndap, Másix týraly aitylǵan paiǵambarlyq sózderdiń barlyǵyn iske asyrdy (Matai 5:17). Isa kóptegen qaiyrymdy ister men keremetter jasap, solar arqyly Ózi ákelgen xabardyń shyndyq ekenin jáne Óziniń Qudai ekenin dáleldedi (Joxan 21:24-25). Isanyń úsh kúnnen keiin tirilgenine júzdegen adamdar kýá boldy (Qorynt. 1-xat 15:6). Isanyń shynymen Kim ekenin kóptegen tarixi derekter de deleldeidi. Elshi Paýyl: «Osy jaittardyń eshqaisysy… tasada ótken joq» - degen (Elshiler. isteri 26:26).
Alaida Qudaidyń bar ekenine kúmándanatyn nemese Qudai jaily ózinshe oilatyn adamdar joq emes. Olar jańaǵy dálelderdiń eshqaisysyn elemeidi. Mundai adamdarǵa qansha dálelder keltirilse de, olar senbeýshi bolyp qala bermekshi (Zabýr jyr. 13:1). Demek barlyǵy senimge kelip tireledi (Evrei. xat 11:6).
English
Qudai shynymen bar ma? Men Qudaidyń shynymen bar ekenine qalai senimdi bola alamyn?